Taagepera 2006

Reede, september 15, 2006 – 10:30am
City:
Taagepera loss

Osavõtjaid: 129 (59 ortopeedi, 55 taastusravi spetsialisti, 15 residenti)

 Selle aasta septembrikuu keskel kogunes suursugusesse Taagepera lossi  üle saja hüppeliigese ning labajala  sõlmprobleemidega tegelevat spetsialisti. Kursuse organiseerijateks olid Eesti Artroskoopia ja Sporditraumatoloogia  Selts koostöös Eesti Spordimeditsiini Föderatsiooniga. 

 Ettekanded (pdf formaadis)  Vaata fotoreportaa�i!

 I sessioon- Hüppeliiges

Hüppeliigese krooniline valu spordis: diagnoosimine, ravi Dr. Madis Rahu

Hüppeliigese artroskoopilised ravivõimalused Dr. Urho Väätainen

Taastusravi põhimõtted hüppeliigese vigastustel Dr. Egle Seppo

Kõndimine, hüppeliiges, kesknärvisüsteem Dr. Aivar Pintsaar

Hüppeliigese sidemete akuutsed vigastused Dr. Leho Rips

II sessioon – Kannakõõlus

Kannakõõluse vigastuse ja põletiku ravi Dr. Sakari Orava

Kannakõõluse patoloogia taastusravist Dr. Jarmo Ahonen

III sessioon -Jalalaba

Jalalaba piirkonna ülekoormuse sündroomid Dr.Sakari Orava

Endoskoopia võimalustest labajala piirkonnas Dr. Esko Kaartinen

Jalalaba koormuse määramine Dr. Maie Tali

Sisu kokkuvõte

Nii nagu traditsiooniks kujunenud, kaasasid ortopeedid oma  tegevuse arutelusse  teisi selle valdkonnaga tegelevaid interdistsiplinaarseid spetsialiste nagu taastusarste, füsioterapeute , podiaatreid ja tugiaparaate tootvaid spetsialiste aga samuti tulevasi erialaspetsialiste residente . Oma kogemusi kursusel   jagasid koos Eesti kolleegidega Soome selle ala tipptegijad. Seekord olid külalisesinejateks Soome Olümpiakoondise peafüsioterapeut  Jarmo Ahonen,  Soome Olümpiakoondise kauaaegne peaarst  Dr. Sakari Orava ning vanad head Eesti artroskoopilise  kirurgia nõustajad Dr. Esko Kaartinen ja  Dr. Urho Väätäinen.

Ülemaaailmse statistika  alusel on eriarsti  vastuvõtule pöördunud  hüppeliigese- ja  labajala vaevustega patsientide arv sageduselt, seljavaegustega patsientide järgselt teisel kohal, kuid vigastuste osas – esikohal.. Teaduse ja tehnika arenguga on tunduvalt avardunud selle piirkonna diagnostika ja operatiivse ravi võimalused. Jalalaba ja hüppeliigese diagnostilise monitooringu aparaadid koos väheinvasiivsete operatsiooni meetoditega on ravi efektiivsust tõstnud ning loonud soodsa pinnase taastusravi jätkamiseks. Kui eelmisel sajandil oli sagedaseks hüppeliigese ja labajala vaevuste operatiivseks ravimeetodiks artrodees ehk liigese jäigastamine, siis artroskoopilise kirurgia arenguga on ravi võimalused avardunud ning sellele järgnev rehabilitatsioon tunduvalt efektiivsem.. Ei ole enam uudis, et sageli õpetavad taastusarstid peale traumat või operatsiooni patsienti taas “õigesti” käima, soovitades vajadusel jalatsitesse eriortoose.

Kursus “ Jalalabast hüppeliigeseni  spordis “ toimus kolmes sessioonis. I session käsitles hüppeliigese patoloogiat, II session – kannakõõluse patoloogiat  ning  III session – jalalaba patoloogiat

I sessiooni avaettekandes tegi Eesti Artroskoopia ja Sporditraumatoloogia Seltsi juhataja Dr. Madis Rahu  ülevaate hüppeliigese kroonilise valu põhjustest, -diagnostikast  ning ravist.  Käsitledes  hüppeliigese anatoomiat ja füsioloogiat , tõi ta välja   liigespatoloogia põhjused, mille aluseks  on  hüppeliigese ülekoormuslik- , haiguslik või – posttraumaatiline faktor. Pikemalt käsitles ta hüppeliigese kroonilise ebastabiilsuse diagnostikat ja ravi võimalusi.(Vaata ettekannet!)

Dr. Urho Väätäinen, kes on Soome üks aktiivseimaid artroskopiste, tegi ülevaate hüppeliigese piirkonna artroskoopilise kirurgia arengust ning tutvustas  artroskoopilise meetodi diagnostika- ning ravi võimalusi. (Vaata ettekannet!)

Taastusravi põhiprintsiipe hüppeliigese vaevuste korral esitles Dr. Egle Seppo. (Vaata ettekannet!) Eelpool toodud kolm ettekannet viitasid selgelt asjaolule, et tänapäeval hüppeliigese patoloogia ravi on kompleksne tegevus, mis eeldab mitmete spetsialistide head koostööd ja kogu alajäseme ühtset hindamist

II sessioonil  avaettekandes esitles Dr. Sakari Orava oma unikaalset 25 aastast kogemust ja ravitaktikat kannakõõluse vigastuste ning põletike konservatiivsel ning operatiivsel ravil. Selle aja jooksul on ravi põhiseisukohad  muutunud ning  juhtival kohal säästlikud ravimeetodid, milles olulisel kohal on artroskoopiline meetod.(Vaata ettekannet!)

Sisutiheda esitluse tegi Soome Olümpiakoondise peafüsioterapeut Jarmo Ahonen, kes käsitles Achilleuse kõõluse tendinopaatia rehabilitatsiooni tippsportlaste ning balletiartistide näidetel. Kõõluspatoloogia riski faktoritena kätkes ta nii jalalaba anatoomilist omapära kui ka  jalalaba ning sääre lihas-tugiaparaadi erinevat  funktsionaalset seisundit. Suurt tähtsust vigastuste preventatsioonil omistas ta teadlikult õige tehnika omandamist erinevatel  füüsilise koormusega aladel. Tekkinud vigastuste taastusravi peab olema delikaatselt individuaalne, arvestades erinevate monitooringutega väljamõõdetud  hüppeliigese ning labajala  liigestelje ning lihasmanseti funktsionaalset seisundit. Rehabilitatsioonil pidas  tähtsaks erinevate lihasgruppide venitusharjutusi ning balanseeritud lihastreeningut. (Vaata ettekannet!)

III sessioonil käsitles  Dr. Sakari Orava jalalaba piirkonna ülekoormussündroome, milles rõhuasetus oli jalalabaluude väsimus(stress)murdude tekke põhjustel ning ravitaktikal. Kõige ohustatum kontingent  selles valdkonnas on tantsijad, sportlased ja sõdurid. (Vaatal ettekanet!)

Eesti  Artroskoopia  ja Sporditraumatoloogia Seltsi auliige Dr. Esko Kaartinen tegi ülevaate artroskoopilise meetodi kasutamise võimalustest  Eestis seni harva tehtavate jalapöialiigeste, plantaarfastsia ja alumise hüppeliigese patoloogiatel. (Vaata ettekannet!)

Teoreetilise sessiooni lõpetas Dr. Maie Tali, kes tutvustas jalalaba koormusjaotuse mõõtmist Footscan Scientific 3D  abil, mis võimaldab saada informatsiooni pöia ja hüppeliigese funktionaalsest seisundist ning määrata jala  ning toetuspinna vahelisi mõjusi..Vastavalt mõõte tulemustele on võimalik ordineerida labajalale 3D ergonoomilisi tallaortoose. (Vaata ettekannet!)

Tööpäeva lõpuks demonstreeriti  kursuse praktilises osas dr Rein Kuigi ja dr Maie Tali juhtimisel kaasaegset  jalalaba koormuse mõõtmistehnoloogiat ja Jarmo Ahonen õpetas kannakõõluse teipimistehnikat erinevate kannakõõluse patoloogiate korral. Pingeline päev Taagepera lossi konverentsi saalis oli koosviibijatele nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt viljakas.