Eesti Artroskoopia- ja Sporditraumatoloogia Selts (EASTS) korraldab traditsiooniliselt igal aastal teadus-praktilisi konverentse erinevates Eesti atraktiivsetes paikkondades. Seekord toimus järjest enam ortopeedide-kirurgide ning füsioterapeutide hulgas populaarsust koguv üritus Viinistu Kunstimuuseumi kompleksis 09.-10.08. 2007. Foorumil osales 102 spetsialisti.

Arutlusaluse all oli küünar- ja randme piirkonna vaevuste diagnostika-ravi ning profülaktika . Eeltoodud valdkond on tänapäeval eluliselt aktuaalne, kuna järjest enam tekivad küünar- ja randmeliigese koormamisel vaevused lisaks sportlastele ka tavainimestel . Valdavalt tekivad need arvutite – rohuniidukite kasutamisel, tennise – ja golfi harrastamisel kui ka arenenud maailmas üha enam populaarsust võitval kodusel, suure teleekraani esisel füüsilist aktiivsust nõudval virtuaalsel tegevusel( golfi-,tennise-,squash jne imitatiivsed tegevused). Viimati nimetatud tegevusel tekkivaid vaevusi tähistatkse koondnimetusega – WIITIS.

Konverents “ Ranne ja Küünarliiges Spordis “ eestkõnelejateks olid kohale saabunud kogenud selle valdkonna eksperdid Ameerika Ühendriikidest, Soomest ja Eestist.

I Randmeliiges, kui igapäeva elus enam rakendatav liiges.

Dr. Robert Weber USA Texase Ülikoolist tutvustas atraktiivselt randmeliigese piirkonna anatoomiat ning seostas neid näidetega randmevaevuste igapäevases kliinilises praktikas.

Iga patoloogia korral oli välja toodud ka konkreetne praktiline tegevus probleemi lahendamiseks. Tema poolt oli konverentsi osalejatele toodud ka maiuspalana uus info patoloogiast nimega – wiitis. USA-s üha enam pöördub ortopeedi juurde patsiente, kelle randme vaevuste põhjustajaks on kontrollimatu kodune tele-virtuaalne tegevus.

Eesti poolt täiendas randmeliigese patoloogia lahti selgitamist Dr. Armin Heiman, kes kompaktselt tõi välja randmeliigese murdude klassifikatsiooni, diagnostika- ja ravi tänapäeva seisukohad. Erilist huvi pakkus auditooriumile randme traumajärgse reflekse sümpaatilise sündroomi – Sudecki sündroomi patogeneesi ning ravi kaasaegsete seisukohtade käsitlus, koos komplekse regionaalse valu sündroomiga. Soome poolt lisas omaltpoolt värvi Dr. Jarkko Vasenius Helsinki Diacor Erakliinikust, kes tegi ülevaate randme piirkonna sidemete ülekoormuse ja traumaatiliste vigastuste diagnostikast ning ravimeetoditest, kus käsitles ka detailselt selle piirkonna artroskoopilise kirurgia võimalusi. EASTS auliige Dr. Esko Kaartinen jagas auditooriumile oma käe piirkonna teiste liigeste artroskoopia kogemusi, mida tehakse ka Soomes suhteliselt harva ning julgustas ortropeede aktiivsemalt sellega tegelema, samuti taunis ta reumatoloogide vähest teadlikkust nende operatsioonide efektiivsusest.

Tänapäeval ortopeediline tegevus on mõeldamatu ilma füsioteraapiata, nii ka randmeliigese patoloogia ravis on see määramatult tähtsal kohal. Randmeliigese taastusravi põhimõtetest tegi sisuka ülevaate Kristi Pedak, kes selgelt tõi välja erinevate patoloogiate taastusravi kompleksid hõlmates selles nii venitus-jõuharjutusi kui ka kinesioloogia põhiseisukohti järgivat tegevust..

II Küünarliiges, kui keha graatsilisuse indikaator

Küünarliigese spordivigastusi ning-traumasid esineb tunduvalt vähem kui randme- ja õlaliigesel. Naaberliigesed võtavad küünarliigese eest “ löögi enda peale “. Lisaks kaitsevad küünarliigest ka tema anatoomilised iseärasused nagu luuline hingtüüpi liigendumine ning koos liigeskapsliga tugev sidemelis-kööluseline aparaat. Nende põhitõdedega alustas oma küünarliigese kliinilise anatooma ettekannet Dr. Mati Merila Tartu Ülikooli Kliinikumist. Normaalse anatoomia ja funktsiooni taastamine on küünarliigese kirurgilise ravi eesmärk ning on aluseks ka efektiivsele taastusravile. Dr. Esko Kaartinen toetudes oma pikaajalisele kogemusele lahkas küünarliigese valu tekke põhjuseid ning analüüsis erinevate uuringumeetodite võimalusi õige diagnoosi püstitamisel, eriti rõhutas ta magnetresonststomograafia efektiivsust. Küünarliigese vaevused lapse-ja noorukieas on seotud enamasti ülekoormustega sporditegevusel, täiskasvanutel aga traumajärgsete degeneratiivsete liigesmuutustega.

Momendil maailmas üks levinum ja tuntuim küünarliigese vaevus on epikondüliit (tennis,golf jne). Dr. Timo Raatikainen Helsinki Ülikoolist selgitas detailselt mõlemapoolse epikondüliidi operatiivse ravitehnikat ja -võimalusi, kuid ei jätnud lisamata, et enam tähelepanu tuleks siiski pöörata vaevuste ennetamisele ning konservatiivsele ravile. Kulminatsiooniks antud valdkonna ettekannetele olid Helsinki Ülikooli Kliiniku õla-ja küünarliigese kirurgia osakonna juhataja Dr. Magnus Björkhenheimi kolm ettekannet, milles anti ülevaate küünarliigese artroskoopia näidustustest ja võimalustest, küünarliigese jäikuse ning ebastabiilsuse diagnostika– ravistrateegiast ning operatiivsest ravist nii artroskoopiliste kui ka avatud küünarliigese lõikuste korral. Küünarliigese piirkonna operatsioonidel varitseb kirurge sageli oht vigastada liigeskapsli läheduses paiknevaid närve ja veresooni , mistõttu ekspert toonitas veel kord, et enne operatsiooni on hädavajalik detailne diagnostika ning küünarliigese piirkonna anatoomia tundmine. Vähem tähtis ei ole ka operatsiooni ajastatus , kus värskete traumade puhul on varane operatiivne ravi parema tulemusega. Jälgides arenenud riikide ravi-strateeegiat suureneb tulevikus tunduvalt küünarliigese ebastabiilsust korrigeerivate operatsioonide arv. Põhjus, miks momendil selle valdkonna operatiivne aktiivsus on madal seisneb nii patsientide kui ka arstkonna teadlikkuses.

Küünarliigese ortopeediline kirurgia on vähese efektiga, kui ei haarata komplekselt sellesse raviskeemi füsiaatriline tegevus. Dr. Egle Seppo Tallinna Spordimeditsiini Sihtasutusest toonitas, et taastusravi tuleks trauma või operatsiooni järgselt alustada võimalikult vara vältimaks degeneratiivsete muutuste tekkimist küünarliigeses ning selle jäikuse teket. Ettekandja selgitas küünarliigese kinesioloogiat ning tõi välja mahukalt ja selgelt selle valdkonna taastusravi võimalused ning tulemuste hindamise kriteeriumid. Taastusravi on sageli pikaajaline ning nõuab nii kirurgi-taastusraviarsti kui ka patsiendi head koostööd.

Toredaks üllatuseks ja löögastuseks konverentsil osalejatele oli Viinistu Kunstimuuseumi kompleksis samal ajal toimunud emotsionaane ja särtsakas teatrietendus “ Eesti Asi“. See oli sümboolselt kui heal tasemel vaimuravi, mis toniseeris ka meedikuid samal heal tasemel oma patsientide füüsist ravima.

Hannes Haavel

EASTS sekretär

Viinistu 2007

Viinistu 2007

Viinistu 2007

Eesti Artroskoopia ja Sporditraumatoloogia Selts