13 ESSKA Kongress , Porto 21 – 24.05. 2008

Porto

Traditsiooniline üle 2 aasta korraldatav  ESSKA kongress toimus seekord Atlandi mere äärses Portugali endises pealinnas Portos. Osalejaid oli kokku 1756: enim Prantsusmaalt, Portugalist ja Poolast.

Nagu viimasel ajal heaks tradistiooniks saanud, oli kongressi kavas lisaks ortopeedia loengutele ja prektilistele kursustele ka erisessioonid füsioterapeutidele ja operatsiooniõdedele.

Eesti delegatsioon oli väike kuid produktiivne: oma neljaliikmelise seltskonnaga (Kristo Kask, Priit Arro, Madis Rahu, Ivo Kolts) olime esindatud kongressi teaduslikul poolel kahe posteri ja ühe ettekandega.

Allpool natuke mõningatest huvipakkuvatest  teemadest üritusel

Põlveliigese probleemide käsitluses oli kahtlemata enim haaratud teema eesmise ristatisideme(ERS) taastamine  2osalise sideme (DoubleBundle) tehnikaga. Anatoomiliselt ja biomehhaaniliselt on tõestatud  sideme kaheosalisus ja just tema posterolateraalse osa tähtsus rotatsionaalse stabiilsuse tagamisel. Ka kliiniliste uuringute tulemused on enamikel juhtudel kas siis samaväärsed või stabiilsuse osas ka viimasel ajal paremad kui üheosalisel ERS taastamisel. Paraku vaadates erinevaid operatsioonitehnikaid ja sideme fiksatsiooni asendeid, pole ses osas veel täielikku konsensust. Sageli oleneb ka 2osalise ERS taastamise võimalus saadavast kõõlusmaterjalist, mida ei pruugi lihtsalt jätkuda. Samuti on tegemist ka tehniliselt keerukama operatsiooniga, mille jaoks on küll juba enamikel juhtivatel firmadel olemas  eriinstrumendid. Ise arvan, et antud meetodil, kui anatoomilisel , on tulevik ja  temast saab üks osa täiuslikumal põlve stabiilsuse tagamisel, kuid kindlasti säilitab momendil kasutatav tehnika oma koha ERS taastamisel.  ​

Enamus õlaliigesest tehtud loenguid ja ettekandeid käistlesid rotator manseti lihaste vigastusi ja  taastamist. Anatoomias oli põhjalik ettekanne, kus pöörati suurt tähele panu nn. "rotator cable" nimelisele struktuurile, teisiti tuntud ka kui "Ligamentum semicirculare humeri". Ehk oli üheks põhjuseks, miks sellest räägiti, et sessiooni juhatas prof.  Burkhart, kes on selle struktuuri üks esimesi kirjeldajaid. Paljud ettekanded puudutasid just  tehnilisi võtteid erinevate vigastuste korral.  Tehnilistest detailidest üks meeldejäävamaid oli M. subscapularise vigastuse puhul tekkiv  nn. ”koma-märk” esinemine, mille järgi on hea hinnata vigastuse olemasolu.  Prognostilistest faktoritest pööratakse suurt tähelepanu rasvinfiltratsioonile lihastes, haige eale ja vigastuse tekkest kuni operatsioonini kuluvale ajale. Rasvinfiltratsiooni hinnatakse MRI-ga ja olles enam kui 50 %, siis on see prognostiliselt negatiivne ja sel on tihe seos ajaga mis on kulunud vigastuse tekkest, kriitiliseks piiriks loetakse 12 nädalat. Lisaks on negatiivse prognostilise väärtusega ka patsiendi vanus 65 aastat ja enam, kuid siiski tuleks läheneda individuaalselt.  Vaidlusi ja arutelusid oli palju ka selle üle, kas rotatormanseti lihased kinnitada luule üherealise või kaherealise õmblusega. Mainiti ka tehnikat, mida nimetatkse "no row" tehnikaks. Viimse puhul kasutatakse ainult külg-küljega õmblusi. Enamus siiski toetas kaherealist õmblust. Ühes ettekandes käsitleti ka  traumaatilist luksatsiooni koos rotaatormanseti vigastusega, kus soovitati kohest rotaatormanseti taastamist.

Õlaliigese ebastabiilsust puudutavast kirurgiast oli suur tähelepanu sellel, kuidas tulla toime luuliste defektidega. Gleinoidi defektide käsitluses oli arutelu, et millal teha luuplokiga ebastabiilsuse taastamist, st. ka, et millal avatud ja millal artrokoopiline kirurgia. Eurooplased eesotsas prantslastega eelistavad Latarjet protseduuri teha tunduvalt varem kui ameeriklased või siis vaagnatiivast võetud luuplokiga taastada glenoidi pindala. Dr. Lafosse Prantsusmaalt demostreeris, kuidas teha Latarjet protseduuri artroskoopiliselt. Mõõdukate Hill-Sachs vigastuste puhul on soovitatav kinnitada rotatormanseti lihas või selle kõõlus defekti põhja. Suuremate defektide puhul soovitati proteesimist.

Lisaks teaduslikule poolele on meie selts nüüdsest esindatud läbi dr Madis Rahu ka ESSKA organisatsioonilises töös: nimelt  Integratsiooni Komitees, mis tegeleb endiste Ida-Euroopa riikide ürituste koordineerimisega , mida toetatakse ESSKA poolt. Nimelt, nagu juba eelpool mainitud,  toetab iga aasta ESSKA täielikult oma rahadega kahte üritust, mis viiakse läbi Ida Euroopa riikides: üks artroskoopia ja üks endoproteesimise valdkonnas. Järgmisel aastal toimub artroskoopia üritud Sloveenias ja artroplastika Poolas, Lisaks saavutati kokkuleppe ka lokaalsete ürituste korraldamisel välislektorite kutsumise võmaluse osas, mida toetaks ja rahastaks omalt poolt ESSKA.

Tahaks mainida lõpetuseks, et ESSKA on üks väheseid organisatsioone maailmas, kes toetab endiste Ida Euroopa riikide  kolleege jätkuvalt ca 2 kordselt odavama ürituse maksuga ja võimaldab ca 10 kolleegil aastas kasutada 1 kuulist täiendust  erinevates Euroopa tippkliinikutes  ESSKA toetusrahaga 1700 Euro ulatuses.

Kindlasti soovitaks kolleegidel, kes seostavad oma tulevikku artroskoopiaga mõelda ka  ESSKA liikmeks astumist. Lisaks headele täiendusvõimalustele ja odavamale ürituste maksule on  Teie käsutuses ka KSSTA vägal heal tasemel teaduslik ajakiri igakuiselt.

Info ESSKA kohta vt www.esska.org

Madis Rahu

Kristo Kask