Taagepera 2006
Osavõtjaid: 129 (59 ortopeedi, 55 taastusravi spetsialisti, 15 residenti)
Selle aasta septembrikuu keskel kogunes suursugusesse Taagepera lossi üle saja hüppeliigese ning labajala sõlmprobleemidega tegelevat spetsialisti. Kursuse organiseerijateks olid Eesti Artroskoopia ja Sporditraumatoloogia Selts koostöös Eesti Spordimeditsiini Föderatsiooniga.
Ettekanded (pdf formaadis) Vaata fotoreportaa�i!
I sessioon- Hüppeliiges
Hüppeliigese krooniline valu spordis: diagnoosimine, ravi Dr. Madis Rahu
Hüppeliigese artroskoopilised ravivõimalused Dr. Urho Väätainen
Taastusravi põhimõtted hüppeliigese vigastustel Dr. Egle Seppo
Kõndimine, hüppeliiges, kesknärvisüsteem Dr. Aivar Pintsaar
Hüppeliigese sidemete akuutsed vigastused Dr. Leho Rips
II sessioon – Kannakõõlus
Kannakõõluse vigastuse ja põletiku ravi Dr. Sakari Orava
Kannakõõluse patoloogia taastusravist Dr. Jarmo Ahonen
III sessioon -Jalalaba
Jalalaba piirkonna ülekoormuse sündroomid Dr.Sakari Orava
Endoskoopia võimalustest labajala piirkonnas Dr. Esko Kaartinen
Jalalaba koormuse määramine Dr. Maie Tali
Sisu kokkuvõte
Nii nagu traditsiooniks kujunenud, kaasasid ortopeedid oma tegevuse arutelusse teisi selle valdkonnaga tegelevaid interdistsiplinaarseid spetsialiste nagu taastusarste, füsioterapeute , podiaatreid ja tugiaparaate tootvaid spetsialiste aga samuti tulevasi erialaspetsialiste residente . Oma kogemusi kursusel jagasid koos Eesti kolleegidega Soome selle ala tipptegijad. Seekord olid külalisesinejateks Soome Olümpiakoondise peafüsioterapeut Jarmo Ahonen, Soome Olümpiakoondise kauaaegne peaarst Dr. Sakari Orava ning vanad head Eesti artroskoopilise kirurgia nõustajad Dr. Esko Kaartinen ja Dr. Urho Väätäinen.
Ülemaaailmse statistika alusel on eriarsti vastuvõtule pöördunud hüppeliigese- ja labajala vaevustega patsientide arv sageduselt, seljavaegustega patsientide järgselt teisel kohal, kuid vigastuste osas – esikohal.. Teaduse ja tehnika arenguga on tunduvalt avardunud selle piirkonna diagnostika ja operatiivse ravi võimalused. Jalalaba ja hüppeliigese diagnostilise monitooringu aparaadid koos väheinvasiivsete operatsiooni meetoditega on ravi efektiivsust tõstnud ning loonud soodsa pinnase taastusravi jätkamiseks. Kui eelmisel sajandil oli sagedaseks hüppeliigese ja labajala vaevuste operatiivseks ravimeetodiks artrodees ehk liigese jäigastamine, siis artroskoopilise kirurgia arenguga on ravi võimalused avardunud ning sellele järgnev rehabilitatsioon tunduvalt efektiivsem.. Ei ole enam uudis, et sageli õpetavad taastusarstid peale traumat või operatsiooni patsienti taas “õigesti” käima, soovitades vajadusel jalatsitesse eriortoose.
Kursus “ Jalalabast hüppeliigeseni spordis “ toimus kolmes sessioonis. I session käsitles hüppeliigese patoloogiat, II session – kannakõõluse patoloogiat ning III session – jalalaba patoloogiat
I sessiooni avaettekandes tegi Eesti Artroskoopia ja Sporditraumatoloogia Seltsi juhataja Dr. Madis Rahu ülevaate hüppeliigese kroonilise valu põhjustest, -diagnostikast ning ravist. Käsitledes hüppeliigese anatoomiat ja füsioloogiat , tõi ta välja liigespatoloogia põhjused, mille aluseks on hüppeliigese ülekoormuslik- , haiguslik või – posttraumaatiline faktor. Pikemalt käsitles ta hüppeliigese kroonilise ebastabiilsuse diagnostikat ja ravi võimalusi.(Vaata ettekannet!)
Dr. Urho Väätäinen, kes on Soome üks aktiivseimaid artroskopiste, tegi ülevaate hüppeliigese piirkonna artroskoopilise kirurgia arengust ning tutvustas artroskoopilise meetodi diagnostika- ning ravi võimalusi. (Vaata ettekannet!)
Taastusravi põhiprintsiipe hüppeliigese vaevuste korral esitles Dr. Egle Seppo. (Vaata ettekannet!) Eelpool toodud kolm ettekannet viitasid selgelt asjaolule, et tänapäeval hüppeliigese patoloogia ravi on kompleksne tegevus, mis eeldab mitmete spetsialistide head koostööd ja kogu alajäseme ühtset hindamist
II sessioonil avaettekandes esitles Dr. Sakari Orava oma unikaalset 25 aastast kogemust ja ravitaktikat kannakõõluse vigastuste ning põletike konservatiivsel ning operatiivsel ravil. Selle aja jooksul on ravi põhiseisukohad muutunud ning juhtival kohal säästlikud ravimeetodid, milles olulisel kohal on artroskoopiline meetod.(Vaata ettekannet!)
Sisutiheda esitluse tegi Soome Olümpiakoondise peafüsioterapeut Jarmo Ahonen, kes käsitles Achilleuse kõõluse tendinopaatia rehabilitatsiooni tippsportlaste ning balletiartistide näidetel. Kõõluspatoloogia riski faktoritena kätkes ta nii jalalaba anatoomilist omapära kui ka jalalaba ning sääre lihas-tugiaparaadi erinevat funktsionaalset seisundit. Suurt tähtsust vigastuste preventatsioonil omistas ta teadlikult õige tehnika omandamist erinevatel füüsilise koormusega aladel. Tekkinud vigastuste taastusravi peab olema delikaatselt individuaalne, arvestades erinevate monitooringutega väljamõõdetud hüppeliigese ning labajala liigestelje ning lihasmanseti funktsionaalset seisundit. Rehabilitatsioonil pidas tähtsaks erinevate lihasgruppide venitusharjutusi ning balanseeritud lihastreeningut. (Vaata ettekannet!)
III sessioonil käsitles Dr. Sakari Orava jalalaba piirkonna ülekoormussündroome, milles rõhuasetus oli jalalabaluude väsimus(stress)murdude tekke põhjustel ning ravitaktikal. Kõige ohustatum kontingent selles valdkonnas on tantsijad, sportlased ja sõdurid. (Vaatal ettekanet!)
Eesti Artroskoopia ja Sporditraumatoloogia Seltsi auliige Dr. Esko Kaartinen tegi ülevaate artroskoopilise meetodi kasutamise võimalustest Eestis seni harva tehtavate jalapöialiigeste, plantaarfastsia ja alumise hüppeliigese patoloogiatel. (Vaata ettekannet!)
Teoreetilise sessiooni lõpetas Dr. Maie Tali, kes tutvustas jalalaba koormusjaotuse mõõtmist Footscan Scientific 3D abil, mis võimaldab saada informatsiooni pöia ja hüppeliigese funktionaalsest seisundist ning määrata jala ning toetuspinna vahelisi mõjusi..Vastavalt mõõte tulemustele on võimalik ordineerida labajalale 3D ergonoomilisi tallaortoose. (Vaata ettekannet!)
Tööpäeva lõpuks demonstreeriti kursuse praktilises osas dr Rein Kuigi ja dr Maie Tali juhtimisel kaasaegset jalalaba koormuse mõõtmistehnoloogiat ja Jarmo Ahonen õpetas kannakõõluse teipimistehnikat erinevate kannakõõluse patoloogiate korral. Pingeline päev Taagepera lossi konverentsi saalis oli koosviibijatele nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt viljakas.
